Ca$h´n Gun$

Iga korralik pangaröövi sisaldav film sisaldab endas kindlasti ka stseeni sellest, kuidas kurjategijad peale õnnestunud röövi kusagil üksildases mahajäetud laohoones taas kokku saades oma saaki jagama hakkavad. Olenevalt režissöörist võib see stseen olla rohkem või vähem koomiline või vägivaldne, kuid päris sündmustevaeselt see ka juhtuma ei saa. Hakkab ju keskmisel kriminaalil sotsiaalne närv kohe järsult tunda andma, kui kellelegi (eriti talle endale) saagijagamisel ülekohut tegema hakatakse. Seepärast ongi õhkkond taolistel kokkusaamistel üsnagi pinev: näpud silitavad vaikselt püstolipärasid, silmad hüppavad vaheldumisi ühelt figuurilt teisele, keegi ei usalda kedagi ning vaikselt otsitakse kohta kuhu esimese lasu kõlamisel varjuda.
Mis aga edasi juhtuma hakkab? Sellesse pingelisse situatsiooni viibki meid lauamäng Ca$h ´n Gun$ - kuid tuleb tunnistada, et mäng ise on ülalkirjutatud olustikust tunduvalt pingevabam ja lõbusam. Ega teistsugune olustik tegelikult tulekski kõne alla - iga mängija saab ju omale korraliku švammist püstoli ning rollikaardi. Ütleme kohe ka ära, et tegemist pole rollimänguga, kuid lihtsalt on lõbus mängu jooksul pöörduda tavapärase Mari või Peetri poole kutsudes teda Lotuseks või El Toroks.
Peale seda kui kõik on relvad-rollid saanud, antakse veel igaühele ka mõned padrunid vastavate kaartide näol ning mäng võibki alata, mis tähendab seda, et üks mängijatest (tõenäoliselt usaldusväärseim) annab teada milline rahasumma gängsterite vahel jagamisele tuleb. Kiire kõrvalepõige: mäng kestab kaheksa raundi, jagamisele tuleb kaheksa erinevat summat ning raha jagatakse iga raundi lõpus nende gängsterite vahel, kes selles raundis haavata ei saanud ning plehku ei pannud. Mängu võidab peale kaheksandat raundi ellujäänutest enim raha omav kriminaal.
Kuid kuidas siis mäng käib? Mehaanika on ülimalt lihtne - nagu juba öeldud, antakse esmalt teada milline summa ja millistes vääringutes seekord jagamisele tuleb. See on ülimalt oluline teave, kuna ükski kamba liige pole nõus saama teistest väiksemat summat - ja samuti pole keegi nõus raha lahti vahetama. Seega, kui jagamisele tuleb näiteks 50 000$, siis tasub meeles pidada, et kolmele ega neljale see eriti mugavalt ei jagu, seega on siin sobiv koht läbirääkimiste pidamiseks.
Kui summa on teada, siis lähebki action lahti - igaüks valib ühe oma kaartidest (kas jätab relva laadimata, laeb ühe padruniga või tulistab korraga terve pidemetäie) ning seejärel võtavad kõik üheaegselt kellegi sihikule. Endale suunatud püstolitorusid nähes algab raundi närvesöövaim faas - mõtted teemal, et kui tõenäoliselt kellelgi sihtijatest ka kuul rauas on. Kõigil soovijatel on seega sel hetkel veel viimane võimalus laua alla peitu pugeda (ning saagijagamisest seega osa mitte võtta) ja seejärel lähebki madinaks: kaardid pööratakse teistpidi ning selgub, kes laseb valangu, kes ühe kuuli, kes aga vehkis relvaga niisama hirmutamiseks. Haavatud vajuvad põrandale, terved jagavad saagi. Kui jagub. Ning algabki uus raund.
Soovi korral saab seda mängu veelgi põnevamaks muuta loositavate erikaartide abil. Pole ju kõik gängsterid täpselt ühesugused ning erikaardid jagavadki igaühele pisut eriomadusi: kes omab osalust matusebüroos (ja on seetõttu huvitatud et võimalikult palju kuule vihiseks), kes on sedavõrd vintske vend, et paar kuuli keres isegi köhatama ei pane, kes on aga rahajagamisele tulnud hoopis värisevas käes granaati hoides.
Mis veel? Kui ka eriomadused juba ammendama hakkavad, on Ca$h ´n Gun$iga kaasas mängustsenaarium, kus üks kurjategijatest on hoopis tegelikult politseinik - nüüd on nii gängsteritel kui politsenikul üks täiendav ülesanne - pahalastel korravalvur enne abivägede saabumist üles leida ja vagaseks teha, politseil aga abi kutsuda ning niikaua elus püsida. Kas ka seda on nii palju mängitud, et hakkab ära tüütama? Siis soovitame juba vaadata Ca$h ´n Gun$i laiendi Les Yakuzas poole - sellega lisandub täiesti uus maailm samuraide näol koos oma relvade ning aukoodeksiga... kuid sellest laiendist räägime juba mõni teine kord.
Kokkuvõtteks võib öelda, et siinsest pikast mängukirjeldusest hoolimata on tegemist ülimalt tempoka ja kiire mänguga - pole ime kui kõik kaheksa raundi vaid napi paarikümne minutiga läbi mängitakse. Seetõttu võib seda soovitada igati lõbusaks seltskonnamänguks, sest mida rohkem mängijaid, seda nauditavam ta on - ja samuti pole siin vaja erilist mõttetööd teha: lõbu on aga see-eest rohkem kui rubla dollari eest.
Lisaks kõigele on netist alla laetav ka huviliste poolt eesti keelde tõlgitud reeglite lühikokkuvõte ning seda aadressilt http://www.boardgamegeek.com/file/download/2bju0impx1/cashnguns_est.pdf
Plussid:
- lühike tempokas mäng
- lihtsad reeglid
- palju omavahelist suhtlemist
Miinused:
- vajab vähemalt nelja mängijat
- ei pruugi olla vastuvõetav relvadega vehkimist taunijatele
- võivad tekkida koalitsioonid ühe mängija vastu
Kokkuvõtteks hinne: 7/10
Hind lauamangud.ee veebipoes: 549.-
Mängu vaatas üle: Aigar
/Kommentaar/
Andreas: Eelistan tavaliselt pikki mänge ja seetõttu jäävad mul sageli lühikese mänguajaga lauamängud proovimata. Ca$h ´n Gun$ aga hakkas mulle esimese mängu järel niivõrd meeldima, et tõusis koguni minu eelmisel aastal enimmängitud mängude esikolmikusse. Selles mängus hindan ma eelkõige kogu seda bluffimise ning hämamisega kaasnevat koomikat (ja traagikat, kui selgub, et kedagi tabasid kolm kuuli korraga). Erinevatest mänguvariantidest meeldib mulle enim politseinikuga variant, mis kahjuks nõuab küll vähemalt viite mängijat, kuid tasub kindlasti proovimist. See, kombineeritult rollikaartidega, tõstis minu silmis kõvasti Ca$h ’n Gun$’i väärtust ning seetõttu hindan ma seda mängu ühe palli võrra kõrgemalt, kui Aigar – 8/10. Soovitan kindlasti!