MASU
Originaalis on selle mängu nimi "Crunch", eestikeelsena välja antuna nimi küll pisut muutus, teema on aga endiselt sama. Mängu mängides saate nimelt teada, milliste meetoditega pangajuhid pooljumalatena tegutsedes raha kokku kraabivad ning oma ülikondadele uusi taskuid õmmelda lasevad, et saaks võimalikult palju omastatud füüri omale tasku toppida. Jah, selle mängu tugeva iroonialaengu idee taga on tegelikult samad mehed, kes andsid välja lauamängu War on Terror: The Boardgame. Te ju mäletate "Axis of Evil" spinnerit ja tolles mängus sisalduvat terroristide peakatte sarnast suusamütsi?
Tõsi, mitte kõik ei pruugi alati taolisest irooniast aru saada ning seetõttu oleme ka ise kohanud negatiivset hoiakut MASU-le, stiilis "Ei, ma ei saa ju sellist varade omastamise mängu osta, nii ei ole ju ilus teha". Seetõttu võimegi otse ära öelda, et tegemist ei ole lastele mõeldud kaardimänguga - sel lihtsal põhjusel, et tavalise kaardimänguna võttes on MASU puhul tegemist keskmisest keerulisemate reeglitega mänguga, mis võib hakata üsnagi venima. Seda enam võib aga rahanduse/finantssektoriga rohkem kokku puutunud inimestel olla näol mõnus muie, lugedes kaartidelt milliseid võimalusi annab pangajuhile näiteks loomingulise raamatupidaja omamine või arengumaadest odava tööjõu importimine... brändimuutus või tegijad juristid... või hoopis kuidas tegelikult hedge-fondid toimivad.Kokkuvõtteks võib öelda, et mänguna on tegemist üsnagi lihtsakoelise lihtsate reeglitega kaardimänguga, mille muudavad aga nauditavaks kaartidel olevad pildid ja tekstid. Selsamal põhjusel võib see mäng aga teemat mitte tundvatele inimestele ja/või sügavamat sisu otsijatele kerge pettumuse valmistada. Seega võib MASU aegajalt kätte võtta, kuid samas pole see selline mäng, mida tahaks pidevalt mängida.
Plussid:
- lihtsad reeglid
- vaimukad pildid ja tekstid
- mõnusalt irooniline lähenemine rahandusmaailmale
Miinused:
- mängu sisu võib olla osadele inimestele eetiliselt vastuvõetamatu
- mäng on oma ülesehituselt üsnagi lihtsakoeline
- kaartide pakendisse tagasi mahutamine on suhteliselt vaevanõudev
Kokkuvõtteks hinne: 6/10
Mängu vaatas üle: Aigar
/Kommentaar/
Andreas: Kuna olen mänginud ka originaalmängu „Crunch“, siis „Masu“ paistis silma eelkõige oma väga hea tõlkega – nii reeglid kui ka kaardid on algupärandi muhedust kaotamata maakeelde pandud. Paraku on aga mäng ise ikka sama totter – sisuliselt premeeritakse seda mängijat, kes kõige enam sohki teeb. Ka mängu reeglid on väga lünklikud ning mängumehaanika pehmelt öeldes läbi mõtlemata. Tõsi, kõik see on väga temaatiline ja naljakas ning „Masu“ ei saa ega tohigi võtta tõsise strateegiamänguna vaid pigem seltskondliku ajaviitena. Kuid mulle oli kogu selline kompott siiski liig, mis liig ning peale kolmandat mängu kukkus minu hinnang lõplikult tasemele 4/10 – kehv mäng, mis surmtõsise seltskonnaga on lausa halb. Kuid näiteks mõnel peol või muul sobival juhul mängin seda mängu ikka – sõpradega, kes saavad peenest huumorist aru ning ei löö risti ette pankade ja pankurite üle ilkumises – täiesti arvestatav aja surnuks löömise viis seegi.