Tuulte jõgi / Wind River
Karpi avades jäävad kõigepealt silma kvaliteetsed komponendid: korralik, paksust kartongist mängulaud, mis kujutab endast mägede ja jõe vahele surutud kitsast orgu; peotäis puust piisoneid ning toidukuubikuid. Kuid mitte need ei tee Tuulte jõge eriliseks, vaid hoopis mängijate mängunupud. Nimelt on siin mängijate hõimu tähistamas papist püstkojad – tipid, mis näevad välja kui päris. Tõsi, need püstkojad tuleb enne esimest mängu ise kokku panna ning tuleb tunnistada, et see on üks kannatlikkust nõudev töö – 28 indiaanitelki kokku voltida võttis isegi minusugusel paljunäinud mänguril närvi kergelt mustaks. Samas, ehk piitsutas mind tagant ka põletav soov juba mängu proovida, mitte seda kokku panna. Siiski tasus see töö end ära, sest nagu juba öeldud, lõpptulemus sai ilus.
Mängu reeglid on lihtsad ja mahuvad ära ühe A4 kahele poolele. Mehaanika on sama elegantne kui reeglid: oma käigul peab mängija tegema kaks põhitegevust ning valima ühe neljast lisategevusest – seda kõike ikka selle nimel, et võimalikult palju oma hõimu püstkodasid mängulaua teise serva, Suurele tasandikule, nihutada. Mängu võidabki mängija, kellel on mängu lõpuks kõige rohkem püstkodasid Suurel tasandikul.
Kuigi see kõik võib tunduda väga lihtne, pole see seda ometigi – lihtsate tegevuste taga peitub mõtlemist ning planeerimist nõudev strateegiamäng. Mängija seisab pidevalt küsimuste ees: kuhu suunata tasandike poole liikuvat piisonikarja, et hõim nälga ei jääks? Kas valida kaasmängijate takistamine või mängida oma mängu? Millal on õige hetk hõimu suurendamiseks, kuid samas kuidas vältida oru ülerahvastamist ning looduse tasakaalu häirimist? Kas kulutada toiduvarud naaberhõimule külla minemiseks ja ühe suure ühise peo korraldamiseks või hoida tagavarasid mustadeks päevadeks? Valikud, valikud, valikud…
Kuigi mängu tootja annab karbil teada, et mäng on mõeldud vanuserühmale 12 aastased ja vanemad, siis julgen siiski pakkuda, et mänguga saavad kindlasti hakkama kõik kooliealised lapsed, samuti ka mõned nutikamad koolieelikud. Ka lauamangud.ee testgrupis mängis Tuulte jõge üks alla 12 aastane
Kuid ma ei väsi proovimast, sest Tuulte jõgi ei tüüta, ei ole üleliia pikk – keskmine mänguaeg on 60 minutit – ning on mängitav ka väiksema seltskonnaga (3-4 inimest, igati keskmine Eesti pere).
Plussid:
- lihtsad reeglid, mille taga peitub valikuterohke strateegiamäng
- mänguaeg on selgelt piiratud, mille tagab mängu mehaanika ise – mida rohkem püstkodasid, seda kiiremini liiguvad ka piisonid ja mida kiiremini liiguvad piisonid, seda kiiremini saab ka mäng läbi
- mängul on kvaliteetsed ning omanäolised komponendid
Miinused:
- mängu ettevalmistamine esimeseks mänguks (püstkodade kokkuvoltimine) on tüütu
- suurema (või väiksema) kui 3-4 liikmelise seltskonnaga pole võimalik mängida
- teiste mängijate otsustest sõltub palju – kui moodustatakse liit kellegi elimineerimiseks on sellele üksi võimatu vastu saada
Kokkuvõtteks hinne: 6/10
Mängu vaatas üle: Andreas
/Kommentaar/
Aigar: Olen seda mängu praeguseks hetkeks mänginud täpselt kaks korda ja hoolimata sellest, et ligi pooled mängijad olid mõlemal korral samad, oli mõlemal juhul tulemus kardinaalselt erinev. Ühel juhul virelesid kõik hõimud terve mängu jooksul eluspüsimise nimel ning võitja hõim sai vaid kaks telki Suurele tasandikule; teises mängus valitses aga toiduküllus ning võitja sai rahulikult kogu oma hõimu täismahus tasandikele. Samas pole ma kindel, kas kolmanda mängu puhul taoline võidustrateegia seevastu toimiks – huvi järgi proovida on aga igati olemas. Ahjaa, oluline märkus veel: tegemist on strateegiamänguga, kus puudub täring, spinner vmt õnnefaktor – seega oluliseimaks on enda oskused nii piisonite karjatamise kui teiste hõimudega suhtlemisega hakkama saada. Minu poolt hindeks kümnepalliskaalal 7.